SISSEJUHATUS
Mis on leib?
Leib on v ga lihtne toit, mida on s dud l bi ajaloo. Alates iidsetest egiptlastest, kes selle avastasid, kuni Briti talupoegadeni, kes t id oma taigna hiselt kohalikku pagarikotta ja p hjustasid isegi Prantsusmaal riikliku revolutsiooni. Leib on oluline, kuid maitsev toit, mida armastatakse.
Kuidas sa leiba teed?
Leivaretsepte saab valmistada minimaalsete koostisosadega: tavaliselt p rm; nisu- v i mitte-nisujahu (v i gluteenivabad asendajad); vesi v i muud vedelikud; ja valikuliselt soola. Sellesse l hikesesse loendisse v ivad retseptid sisaldada mitmesuguseid taigna struktuurile lisatud huvitavaid koostisosi, nagu munad, piim, v i, maitseained ja mitte-nisu terad. Teisi v ib lisada p rast taigna struktuuri kujunemist, n iteks seemneid, p hkleid v i kuivatatud puuvilju, et luua tuhandeid unikaalseid sorte. Need koostisosad on v ljendatud protsentides jahust, Bakeri protsendimeetodil v i lihtsalt kaalu ja/v i mahu j rgi.
Kust leib tuli?
Legend r gib, et Vana-Egiptuses j eti m rg nisu sooja kivi peale, ilmselt kogemata. M ni tund hiljem naasis talunik ja avastas, et segu oli kerkinud. Egiptlased katsetasid k psetamist ja soola lisamist, et valmistada esimesi leiva retsepte. Varasemad m rgid leivast on dateeritud umbes aastasse 9500 eKr. On teada, et umbes sel ajal kasvatati nisu ja muid teravilju. Inimesed olid selleks ajaks kindlad tulega k psetamises, mist ttu v iks eeldada, et mingisuguseid p tse v i saiu valmistatakse, kuid see pole 100% t estatud. Kaubanduslikud pagarit kojad avastati Kreekas aastast 1700 eKr. Kui soovite leivaajaloo kohta rohkem teada saada, on The Spruce Eatsis huvitav artikkel.